Uimastitest põhjustatud surmajuhtumid – praegune olukord Euroopas (Euroopa uimastiprobleemide aruanne 2024)

Uimastitest põhjustatud surmajuhtumite hindamine on äärmiselt oluline, et mõista uimastite tarvitamise mõju rahvatervisele ja kuidas see võib aja jooksul muutuda. Sellelt leheküljelt leiate värskeima analüüsi uimastitest põhjustatud surmajuhtumite kohta Euroopas, sh põhiandmed üleannustamisest tingitud surmajuhtumite, seotud ainete ja muu kohta. 

See lehekülg on osa Euroopa uimastiprobleemide 2024. aasta aruandest, mis on Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) aastaülevaade uimastiolukorrast Euroopas.

Table of contents/Search

Table of contents/Search

Search within the book

Operator

Any match

Exact term match only

Select any filter and click on Search to see results

Close

Viimati ajakohastatud: 11. juuni 2024

Parem arusaam uimastitega seotud suremusest on tõhusate vastumeetmete väljatöötamise põhinõue.

Uimastitest põhjustatud surmajuhtumite hindamine on äärmiselt oluline, et mõista uimastite tarvitamise mõju rahvatervisele ja kuidas see võib aja jooksul muutuda. Selle valdkonna suundumusi mõjutavate tegurite mõistmine on tõenäoliselt oluline ka tõhusate lahenduste väljatöötamiseks. Kuigi viimase kümne aasta jooksul on olukord paranenud, on praegu kättesaadavas teabes ikka veel olulisi puudusi ning see takistab nii poliitika kui ka meetmete väljatöötamist.

Mõistet „uimastitest põhjustatud surmajuhtumid“ kasutatakse indikaatorina, mille eesmärk on hõlmata surmajuhtumeid, mis on otseselt seotud uimastite tarvitamisega, mida mõnikord nimetatakse uimastite üleannustamisest tingitud surmajuhtumiteks. Samuti tuleks märkida, et uimastitest põhjustatud surmajuhtumite hinnangud esindavad ainult osa uimastite tarvitamisega seotud üldisest suremusest, sest need ei hõlma suremust mootorsõidukite ja muude õnnetusjuhtumite, vägivalla, enesetappude tõttu, mis ei ole tingitud uimastimürgistustest või kroonilistest haigustest, ent kus uimastite tarvitamine võis mängida rolli. Seetõttu on kohortuuringute ja muude lähenemisviiside kaudu vaja laiendada meie arusaama teistest uimastitega seotud suremuse olulistest valdkondadest.

Uimastitest põhjustatud surmajuhtumite hindamine on vaatamata neile piirangutele siiski oluline meede, et mõista kahju, mida ebaseaduslike uimastite tarvitamine võib põhjustada, kuid selle tõlgendamine on keeruline metoodiliste ja andmete kättesaadavuse ning kvaliteediga seotud probleemide tõttu. See kehtib eriti uimastitest põhjustatud surmajuhtumite hiljutiste suundumuste tõlgendamisel, kus viimase aruandeaasta (2022) andmed on kättesaadavad ainult 21 riigi kohta 29 riigist, mida see näitaja hõlmab, ning seega tuleb hinnangulised väärtused arvutada, et saada ELi üldhinnang. Arvestades, kui kiiresti võivad tekkida uued uimastiohud, on selle valdkonna andmete ajakohasuse ja täielikkuse parandamine tulevikus oluline prioriteet.

Samuti tuleb märkida, et metoodilistel põhjustel on uimastitest põhjustatud tuvastatud surmajuhtumite arv tõenäoliselt miinimumhinnang; et aruandlusvõime on riigiti erinev, mis tähendab, et riikide võrdlemisel tuleb olla ettevaatlik. Lisaks tähendab üksikasjaliku toksikoloogiateabe puudumine mõnes riigis praegu seda, et meie üldine arusaam erinevate narkootikumide rollist nende tarvitamisest põhjustatud surmade arvu suurenemisel aja jooksul on piiratud. Üksikasjaliku toksikoloogiateabe puudumine võib samuti takistada arusaamist sellest, mis rolli mängivad erinevad uimastid nende kombineeritud kasutamisel. Et suurem osa surmaga lõppevatest üledoosidest on seotud rohkem kui ühe aine kasutamisega ja uimastite tarvitamisharjumused muutuvad üha keerukamaks, on samuti üha rohkem vaja parandada meie arusaama sellest, kuidas mitme uimasti koostarvitamise mudelite muutused mõjutavad suremust. Positiivne areng on see, et uue Euroopa Liidu Uimastiameti (EUDA) käivitamine 2024. aastal tugevdab ohu kiire hindamise, varajase hoiatamise ja hoiatuste andmise suutlikkust ning toetab meetmeid, et parandada rutiinset aruandlussuutlikkust selles valdkonnas. On tähtis, et uus amet koordineeriks ka kohtuekspertiisi- ja toksikoloogialaborite uut võrgustikku, suurendades olemasolevat analüüsisuutlikkust, et jälgida, kuidas erinevad uimastid ja uimastikombinatsioonid mõjutavad suremuse suundumusi. 

Kuigi sageli on tegemist opioididega, on enamik uimastitest põhjustatud surmajuhtumeid seotud mitme aine tarvitamisega. 

2022. aastal suurenes teatatud uimastitest põhjustatud surmajuhtumite arv mõnes ELi riigis veidi ja vähenes teistes. Esialgne üldprognoos, mis oli 2022. aastal ligikaudu 6400 uimastitest põhjustatud surmajuhtumit, tähendab 2021. aastaga võrreldes väikest kasvu, kuid seda arvu ei tohiks üle tõlgendada, sest paljud suure elanikkonnaga riigid ei ole veel andmeid esitanud ning selle esialgse kogusumma arvutamiseks on kasutatud hinnangulisi väärtusi.

Kuigi üksikasjalik toksikoloogiateave ei ole kõigi surmajuhtumite kohta kättesaadav, viitab olemasolev teave sellele, et mitme koostarvitatava uimasti toksilisus on tavaline, ja kui üksikasjalik teave on kättesaadav, siis on selles tavaliselt märgitud mitme aine esinemine.

Olemasolevates andmetes tuuakse esile asjaolu, et opioidid, tavaliselt koos teiste ainetega, on endiselt ainerühm, mis on kõige sagedamini seotud uimastitest põhjustatud surmajuhtumitega. Opioididega seotud surmajuhtumite üldsuundumused näivad püsivana, kuid surmajuhtumite osakaal vanemates vanuserühmades suureneb. Hinnanguliselt oli heroiin 2022. aastal Euroopa Liidus seotud rohkem kui 1800 surmajuhtumiga ning see on endiselt kõige sagedamini tuvastatud uimasti opioididega seotud surmajuhtumites mõnes Lääne-Euroopa riigis. Olemasolevad andmed näitavad siiski, et praegu põhjustab heroiin suurema osa üleannustamisest tingitud surmajuhtumitest vaid mõnes riigis ning olulisem roll on muudel opioididel ja uimastitel. Opioidid, v.a heroiin, sealhulgas metadoon ja vähemal määral buprenorfiin, opioide sisaldavad valuvaigistid ja muud sünteetilised opioidid, on mõnes riigis seotud üleannustamisest tingitud surmajuhtumite olulise osakaaluga.

Uimastisuremust käsitlevad andmed viitavad ka opioide tarvitava kontingendi vananemisele Euroopas, nagu näitab uimastitest põhjustatud surmajuhtumite arvu suurenemine kahe kolmandiku võrra 50–64aastaste seas aastatel 2012–2022. Vaatamata üldsuse arvamusele, et uimastite üleannustamine on peamiselt noorte probleem, esineb uimastitarvitamisega seotud suremuse juhtumeid tavaliselt 40aastaste või vanemate meeste seas.

Olemasolevad andmed viitavad ka sellele, et mõnes riigis suureneb stimulantidega seotud surmajuhtumite arv, kuigi siinkohal on olulised reservatsioonid. Stimulantidega seotud surmajuhtumite korral on eriti tõenäoline, et neist ei teatata piisavalt, ning samuti on stimulandid sageli seotud surmajuhtumitega, kus on leitud ka teisi uimasteid, sealhulgas opioide. On ka teavet, mis viitab sellele, et stimulandid näivad olevat sagedamini seotud surmajuhtumitega, millest on teatatud nooremates sünnikohortides.

Kasvab mure sünteetiliste opioididega seotud surmajuhtumite pärast

Tugevatoimelisi sünteetilisi opioide, nt fentanüülderivaat karfentaniil ja nitaseeni opioidid, millest mõned on oluliselt tugevamad kui fentanüül, on seostatud mõne surmaga lõppenud ja mittesurmavate mürgistuste puhanguga. Siiski ei ole need uimastid praegu ELi tasandil kättesaadavate rutiinsete andmete hulgas olulisel kohal (välja arvatud mõnes Balti riigis). Sellegipoolest on areng selles valdkonnas murettekitav, sest need ained võivad tulevikus avaldada negatiivset mõju Euroopa rahvatervisele.

Selles valdkonnas valmistab erilist muret nitaseeni opioidide hiljutine esilekerkimine, mis oli 2023. aastal seotud lokaalsete mürgistuspuhangutega Iirimaal ja Prantsusmaal. Iirimaal müüdi nitaseene vääralt heroiinina, mille tulemuseks oli tahtmatu tarvitamine ja mitu üledoosi (vt jaotis „Uued psühhoaktiivsed ained – praegune olukord Euroopas“). Nende tugeva toime ja uudsuse tõttu on murettekitav, et nitaseeni opioide ei pruugita tavapäraselt tuvastada surmajärgses toksikoloogias kasutatavate tavamenetluste käigus. See loob võimaluse, et teatatud surmajuhtumite arv võib olla alahinnatud. Selle kohta on tõendeid Balti riikidest, kus testimismeetodite täiustamine on suurendanud nende ainete avastamist. Eesti esialgsete andmete kohaselt tuvastati 2023. aastal uimastid peaaegu pooltes uimastitest põhjustatud surmajuhtumites (56 patsienti 117st, 48%). 2022. aastal oli see näitaja 32 (39%) 82st uimastitest põhjustatud surmajuhtumist. Lätis teatasid nii riiklik statistika kui ka kohtuekspertiisi registrid esialgu uimastitest põhjustatud surmajuhtumite üldarvu kahekordistumisest 63-lt 2022. aastal 130-le 2023. aastal, kusjuures nitaseenid tuvastati neist juhtudest 38 korral (29%). Kuigi 2022. aastal ei olnud võimalik nitaseene süstemaatiliselt testida, suurenes järsult opioididega seotud ägeda uimastimürgistuse juhtumite arv (1936-lt 2021. aastal 2357-le 2022. aastal). Kliinilise personali üksikud aruanded, milles viidatakse suuremate naloksooni annuste vajalikkusele, tekitavad muret sünteetiliste opioidide kasutamise pärast.

Veel üks uimastisuremust käsitleva teabe allikas on uute psühhoaktiivsete ainete varajase hoiatamise süsteemile teatatud surmajuhtumid. 2023. aastal on viiest riigist selle mehhanismi kaudu teatatud vähemalt 150 surmajuhtumist, kus on kinnitust leidnud kokkupuude nitaseenidega. See arv hõlmab siiski ka juhtumeid, kus surma põhjust ei ole kinnitatud.

Tahtlikele enesemürgistustele reageerimise probleemid 

Uimasti üleannustamise tagajärjel surnud isiku kavatsuse kindlaksmääramine võib olla keeruline. Paljude üleannustamisest tingitud surmajuhtumite kavatsus liigitatakse kui juhuslik ja teistel kui määratlemata. Mõnes riigis on siiski rohkem teavet kavatsuse kohta ning suhteliselt suur osa teatatud üleannustamisest tingitud surmajuhtumitest (kokku üks kuuest) liigitati tahtlikuks (st enesetapukavatsusega). Kõigis Euroopa Liidu riikides, Norras ja Türgis näitavad viimased kättesaadavad andmed, et enesetapukavatsusega üleannustamisest tingitud surmajuhtumite osakaal oli naiste seas suurem. Mõnes riigis (Ungari, Madalmaad, Sloveenia, Rootsi) liigitati enam kui kolmandik naiste üleannustamisest tingitud surmajuhtumeid enesetapuna. Bulgaarias, Poolas ja Soomes täheldati enesetapukavatsust enam kui veerandi naiste üleannustamisest tingitud surmajuhtumites, millest teatati 2022. aastal. Need leiud näitavad vajadust sekkumiste järele, mis on suunatud uimasteid tarvitavate inimeste tahtlikule enesekahjustamisele ja enesetapumõtetele, ning eelkõige tarvidust teadvustada ebaproportsionaalset riski, mida naised võivad selles kontekstis kogeda.

Opioididega seotud üleannustamise ja surmajuhtumite ennetamine on endiselt keeruline 

Opioididega seotud surmajuhtumite vähendamisele suunatud meetmed hõlmavad sekkumisi, mille eesmärk on eelkõige ennetada üleannustamist ja ennetada surma üleannustamise korral (vt joonis 11.1). Muutused nii opioide süstivate inimeste populatsioonis kui ka kasutatavate ainete liikides loovad uusi probleeme ja muudavad keerulisemaks sekkumised, mille eesmärk on vähendada üleannustamisest tingitud surmasid. Nende hulgas on väljakutse töötada välja diferentseeritud programmid, mis oleksid suunatud eri rühmade vajadustele, ning eelkõige nõue konfigureerida teenuseid, et need vastaksid eri sünnikohortide vajadustele. Opioidagonistravis osalemine on tugevalt tõendatud kui opioidide üleannustamise ja teatud muude surmapõhjuste eest kaitsev tegur, kuid paljudes riikides on endiselt probleeme raviga hõlmatuse ja juurdepääsuga.

Samuti on üha rohkem tõendeid, et opioidantagonistide suurenev kättesaadavus võib mängida olulist rolli surmaga lõppevate üledooside ennetamisel. Selle meetodi kasutamise ulatus on aga riigiti ja riikides erinev. Üleannustamisest tingitud surmajuhtumite ennetamise naloksooniprogrammide, sealhulgas katseprojektide rakendamisest teatas kuni 2022. aastani 16 Euroopa riiki. Muutuvad tarvitamisharjumused nõuavad samuti, et teenistused vaataksid läbi praegused manustamiseeskirjad. Tugevatoimeliste sünteetiliste opioidide üleannustamine võib nõuda näiteks mitme doosi naloksooni manustamist opioidide toime tühistamiseks. Mõnes riigis pakutakse uimastite tarvitamise ruume ka osaliselt üleannustamisest tingitud suremuse vähendamiseks. Need rajatised toimivad nüüd kümnes ELi riigis ja Norras (vt jaotis „Kahjude vähendamine – praegune olukord Euroopas“). Mitmekultuurilistes ja uute sisserändajate populatsioonides on soovitav edastada suure riskiga uimastitarvitajatele rohkem omakeelseid kahjude vähendamise teavitusi. Opioididega seotud surmajuhtumite ennetamiseks võetud tervishoiu- ja sotsiaalmeetmete lisateave on EMCDDA hiljutises minijuhendis.

Põhiandmed ja suundumused

Üleannustamisest tingitud suremus

• Euroopa Liidus oli 2022. aastal üleannustamisest tingitud suremuse määr 15–64aastaste seas hinnanguliselt 22,5 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta.
• Üleannustamisest tingitud suremuse määr on meeste seas tavaliselt 3–4 korda suurem kui naiste seas (joonis 11.2), kõige rohkem mõjutab see 25–39aastaseid mehi. Selles vanuserühmas võib üleannustamisest tingitud suremus olla oluliselt suurem kui 15–64aastaste meeste seas (täiskasvanud). Näiteks Rootsis oli 25–39aastaste meeste üleannustamisest tingitud suremuse määr 2022. aastal 122 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta, samas kui riigis oli see 73 surmajuhtumit miljoni täiskasvanud mehe kohta. Eestis olid võrreldavad näitajad 197 surmajuhtumit miljoni 25–39aastase mehe kohta ja 62 surmajuhtumit miljoni täiskasvanud mehe kohta ning Iirimaal oli suremuse määr 183 surmajuhtumit miljoni 25–39aastase mehe ja 85 surmajuhtumit miljoni täiskasvanud mehe kohta.
• Üleannustamisest tingitud suremus mõjutab kõige rohkem 40–59aastaseid mehi mitmes Euroopa riigis, sealhulgas Taanis, Hispaanias, Itaalias, Madalmaades, Portugalis ja Norras.

Üleannustamisest tingitud surmajuhtumid: 

Euroopa Liidus oli 2022. aastal hinnanguliselt vähemalt 6392 ebaseaduslike uimastite üleannustamisest tingitud surmajuhtumit (2021. aastal 6166 juhtumit). See on miinimumhinnang, sest mõned riigid teatasid, et nende järelevalvesüsteemist on mõned juhtumid puudu. Näiteks Hispaania eri registritest pärit 2022. aasta andmete ristvalideerimine näitas, et viiest juhtumist võidakse teatada ainult neli. Saksamaal sisaldab suremusregister ainult juhtumeid, mis on politseile teatavaks tehtud. Seega võivad politsei tähelepanu alt väljas olevad juhtumid jääda teatamata. Alahindamise ulatus ei ole siiski teada.

• Hinnanguliselt kolme neljandiku (74%) üleannustamisest tingitud surmajuhtumi korral Euroopa Liidus oli tegemist opioididega, sealhulgas heroiini või selle metaboliitidega, sageli koostoimes muude ainetega (vt joonis 11.3 ja joonis 11.4). Tuleb märkida, et uimastitest põhjustatud surmajuhtumite toksikoloogilistes aruannetes on sageli leitud mitmesuguseid uimasteid.

• Olemasolevatel andmetel on kvaliteedi ja katvuse osas piiranguid. Kättesaadav teave näitab siiski, et heroiin on endiselt seotud paljude surmajuhtumitega mõnes Lääne-Euroopa riigis: üle 728 juhtumi Saksamaal, 222 Hispaanias, 173 Prantsusmaal, 142 Austrias (heroiin või morfiin), 127 Itaalias ja 104 Rootsis. Hinnanguliselt on Euroopa Liidus kokku rohkem kui 1800 surmajuhtumit seotud heroiiniga.
• Heroiini esines enamikus üleannustamisest tingitud surmajuhtumites suhteliselt vähestes ELi riikides, nimelt Austrias (heroiin või morfiin) (77%) ja Itaalias (57%). Heroiinist teatati ligikaudu kahe viiendiku kuni viiendiku üleannustamisest tingitud surmajuhtumite korral Portugalis (42%), Sloveenias (42%), Rumeenias (41%), Türgis (35%), Prantsusmaal (2021. aastal 26%), Taanis (24%), Hispaanias (2021. aastal 24%), Norras (22%) ja Rootsis (21%). 2022. aastal teatati üleannustamisega seotud kuuest surmajuhtumist heroiinist vähem kui ühe korral Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes.
• Esialgsetes andmetes, mida tuleb ajakohastada, teatasid viis riiki nitaseenide esinemisest 2023. aastal vähemalt 150 surmajuhtumis: Eesti (56), Läti (76), Soome (8), Rootsi (1) ja Norra (13).
• 19 Euroopa riigis, kes esitasid 2021. ja 2022. aasta andmed, seostati peamiselt koos opioididega kasutatud kokaiini 2022. aastal 996 (23%) üleannustamisest tingitud surmajuhtumiga (2021. aastal 807 ehk 20%).
• Kokaiiniga seotud surmajuhtumitest on nüüdseks teatatud ka riikides, kus need olid varem vähem levinud, näiteks Taanis, Madalmaades, Austrias ja Sloveenias. Kokaiin oli seotud 52% üleannustamisest tingitud surmajuhtumitega Hispaanias 2021. aastal (477 juhtumit 910st, mille kohta teave oli kättesaadav) ja 67% üleannustamisest tingitud surmajuhtumitega Portugalis 2022. aastal (46 juhtumit 69st).
• Prantsusmaal oli kokaiin seotud 39% (259 surmajuhtumit 662-st, mille kohta teave oli kättesaadav) juhtumitest 2021. aastal. 2020. aastal oli see näitaja 23% (130 surmajuhtumit 567st, mille kohta teave oli kättesaadav), mis viitab sellele, et kokaiin on osaline riigis üleannustamisest tingitud surmajuhtumite arvu üldises suurenemises.
• Paljudes surmajuhtumites tuvastati muid stimulante kui kokaiin, sealhulgas amfetamiini ja metamfetamiini, sageli koos opioididega. 20 riigist, mille kohta olid 2022. aastal kättesaadavad surmajärgsed andmed, teatas 18 surmajuhtumitest, milles leiti stimulante. Kõige rohkem surmajuhtumeid, mis olid seotud muude kui kokaiini stimulantidega, teatasid Saksamaa (476 juhtumit), Türgi (186), Taani (68), Norra (63), Läti (62), Soome (34), Eesti (33) ja Austria (32). Kuigi riikide teatatud arvud võivad aastate lõikes erineda, oli neis 16 riigis, kes esitasid võrreldavad andmed kõigi kolme aasta kohta, selliste juhtumite koguarv 2020. aastal 496, 2021. aastal 462 ja 2022. aastal 492. Peale nende uimastitest põhjustatud surmajuhtumite võivad jääda avastamata muud stimulantidega seotud surmajuhtumid, näiteks need, mis on seotud südame-veresoonkonna probleemidega.
• Euroopa Liidus teatatud üleannustamisest tingitud surmajuhtumite arv 50–64aastaste seas suurenes aastatel 2012–2022 hinnanguliselt 69% võrra (naised 43% ja mehed 101%) (joonis 11.5).

• 20 riigist pooltes, kus 2021. aasta kohta on olemas surmajärgsed toksikoloogilised andmed, oli vähemalt üks viiendik uimastitest põhjustatud surmajuhtumitest seotud metadooniga. Ravimina kasutatavat opioidagonisti nimetati ligikaudu kolmandikus juhtumitest, millest teatati Saksamaal, Prantsusmaal (2021), Hispaanias (2021) ja Horvaatias. Vähe on teavet selle kohta, kas ravimeid määrati, väärkasutati või osteti mustal turul. Uimasti nimetamine ei tähenda siiski, et see oli mürgistuse põhjus, sest üleannustamine hõlmab sageli mitme uimasti tarvitamist koos teiste opioidide, alkoholi ja muude ravimitega, nagu bensodiasepiinid. 2022. aastal tuvastati buprenorfiini 56% (107) Soomes teatatud uimastitest põhjustatud surmajuhtumites, 19% (92) Rootsis, 7% (20) Taanis ja 7% (49) Prantsusmaal 2021. aastal eriregistris teatatud surmajuhtumites. Kõigis muudes riikides, kus andmed olid kättesaadavad, teatati buprenorfiinist seoses vähem kui 5%ga surmaga lõppenud üleannustamise juhtudest või ei teatatud üldse.
• Tramadool, opioidravim, mida kasutatakse mõõduka kuni tugeva valu raviks, oli seotud vähem kui 5%ga (93) 2021. aastal 12 Euroopa riigis teatatud üleannustamisest tingitud surmajuhtumitest. Siiski oli see seotud 47%ga surmajuhtumitest, millest teatas Prantsusmaa ravimite väärkasutusega seotud surmajuhtumite register, mis viitab sellele, et parem järelevalve ja toksikoloogilised uuringud võivad suurendada opioidravimitega seotud surmajuhtumite avastamist.
• Olemasolevad andmed näitavad, et 2022. aastal seostati fentanüüli ja fentanüüli derivaate 163 üleannustamisest tingitud surmajuhtumiga Euroopas. Saksamaa teatas asjaomase uimastiga seotud surmajuhtumite suurimast arvust (73). Kuid mõned neist surmajuhtumitest võivad olla seotud pigem ümbersuunatud fentanüülravimite kui ebaseadusliku fentanüüliga. Ülejäänud juhtudest teatati 2022. aastal Leedus (33 surmajuhtumit), järgnesid Taani (20), Rootsi (17), Eesti (8), Austria (4), Soome (3), Läti (4), Türgi (1). Eesti ja Läti esialgsed andmed 2023. aasta kohta näitavad, et uute sünteetiliste opioididega seotud uimastitest põhjustatud surmade arv on veelgi suurenenud. Nitaseenidega seotud uimastitest põhjustatud surmajuhtumites olid 2023. aastal Eestis tuvastatud nitaseenid kõige sagedamini protonitaseen (38 ravimit 56st, 68%) ja metonitaseen (27 ravimit 56st, 48%); Lätis oli kõige sagedasem isotonitaseen (32 ravimit 38st, 84%). 2023. aasta andmed on esialgsed ja võivad olla alahinnatud. Olemasolevate andmetega riikides teatati aastatel 2021–2022, et oksükodoon oli seotud 327 uimastitest põhjustatud surmajuhtumiga, peamiselt Taanis, Eestis, Soomes ja Rootsis.
• Opioidide tarvitamine koos bensodiasepiinidega suurendab üleannustamise riski. 2022. aastal avastati bensodiasepiine koos muude ainetega, peamiselt opioididega, enamiku üleannustamisest tingitud surmajuhtumite korral Taanis, Luksemburgis, Austrias ja Soomes ning rohkem kui neljal juhul kümnest Portugalis ja Sloveenias (joonis 11.6). Lisaks leiti bensodiasepiine suures osas üleannustamisest tingitud surmajuhtumitest Hispaania, Küprose ja Rumeenia uusimate andmete kohaselt. Bulgaarias, kus üleannustamisest tingitud surmajuhtumite koguarv on väike ja iga-aastaste kõikumiste tõttu on vaja olla ettevaatlik, avastatakse bensodiasepiine harva. Paljudes riikides ei ole see teave kättesaadav ja teistes riikides ei teatata kõigi juhtumite surmajärgse toksikoloogia tulemusi.

• Vähesed riigid on esitanud teavet pregabaliini tuvastamise kohta uimastitest põhjustatud surmajuhtumites. Nende hulgas, kes seda teevad, teatas Soome 2022. aastal 87 surmajuhtumist (2021. aastal 90). Mitu riiki teatas, et pregabaliiniga seotud surmajuhtumite arv on suurenenud: Taani (48 surmajuhtumist 2021. aastal 58 surmajuhtumini 2022. aastal), Austria (37 surmajuhtumist 2021. aastal 54 surmajuhtumini 2022. aastal), Hispaania (41 surmajuhtumist 2020. aastal 81 surmajuhtumini 2021. aastal) ja Türgi (5 surmajuhtumist 2021. aastal 25 surmajuhtumini 2022. aastal).
• Sünteetiliste kannabinoididega seotud surmajuhtumite arv vähenes 2022. aastal Türgis kaheksani (2021. aastal 46). Seitse riiki, mille andmed olid kättesaadavad, teatasid 2022. aastal 27 surmajuhtumist, millega olid seotud sünteetilised katinoonid, peamiselt Soomes (13 juhtumit), Eestis (5), Portugalis (4), Austrias (2), Rumeenias (2) ja Sloveenias (1). Kui 2021. ja 2022. aasta andmed on kättesaadavad, suurenes see arv Eestis (3-lt 5-le), Soomes (6-lt 13-le), Portugalis (0-lt 4-le), Rumeenias (1-lt 2-le) ja Sloveenias (0-lt 1-le) ning vähenes Austrias (7-lt 2-le).

Kõikide uimastitega seotud suremus

• Kohortuuringud näitavad, et uimastitarvitajate seas on kõikidest põhjustest tingitud suremus palju suurem kui nende eakaaslaste seas üldelanikkonnas. Näiteks leiti, et aastatel 2018–2022 oli kahes Kreeka linnas uimasteid süstivate inimeste ülemäärane suremusrisk 17 korda suurem kui üldelanikkonna suremusrisk. Aastatel 2010–2019 oli Horvaatias opioidide tarvitamise häiretega patsientidel suremusrisk üldelanikkonnaga võrreldes naiste seas 17 korda suurem ja meeste seas kaheksa korda suurem.

Lähteandmed

Näita lähtetabeleid