Uued psühhoaktiivsed ained – praegune olukord Euroopas (Euroopa uimastiprobleemide aruanne 2024)

Uute psühhoaktiivsete ainete turgu iseloomustab esilekerkinud ainete suur arv, kusjuures igal aastal avastatakse uusi aineid. Sellel leheküljel on ülevaade uute psühhoaktiivsete ainete olukorrast Euroopas, mida toetavad ELi varajase hoiatamise süsteemi andmed Euroopas esmakordselt avastatud ainete kohta. Hõlmatud uute ainete hulka kuuluvad sünteetilised ja poolsünteetilised kannabinoidid, sünteetilised katinoonid, uued sünteetilised opioidid ja nitaseenid. 

See lehekülg on osa Euroopa uimastiprobleemide 2024. aasta aruandest, mis on Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) aastaülevaade uimastiolukorrast Euroopas.

Table of contents/Search

Table of contents/Search

Search within the book

Operator

Any match

Exact term match only

Select any filter and click on Search to see results

Close

Viimati ajakohastatud: 11. juuni 2024

Ohtlike uute ainete esilekerkimine ja tahtmatu tarvitamine tekitavad terviseprobleeme

Uute psühhoaktiivsete ainete turgu iseloomustab esilekerkinud ainete suur arv, kusjuures igal aastal avastatakse uusi aineid. Mõiste „uued psühhoaktiivsed ained“ hõlmab suurt hulka aineid, mis ei ole reguleeritud rahvusvaheliste uimastikontrolli kokkulepetega, ehkki mõne suhtes võidakse kohaldada riiklikke reguleerivaid meetmeid. 2022. aastal konfiskeerisid ELi liikmesriigid rekordilise 30,7 tonni uusi psühhoaktiivseid aineid (vt allpool jaotis „Uute psühhoaktiivsete ainete konfiskeerimine“).

Kõige värskemad andmed näitavad, et uimastitootjad loovad jätkuvalt uusi aineid, et vältida seaduslikku kontrolli, kuigi uute psühhoaktiivsete ainete turule jõudmise kiirus näib olevat aeglustumas. Aastatel 2016–2022 ilmus igal aastal esmakordselt turule tavaliselt umbes 50 uut psühhoaktiivset ainet; 2023. aastal langes see arv 26-le. Lisaks avastatakse igal aastal turul umbes 400 uut ainet, millest on varem teatatud.

Üldiselt ei ole nende uudsete ühendite terviseriskid tavaliselt teada, kuigi mõni neist kujutab endast selgelt suurt ohtu tarvitajatele, kes kogevad raskeid või isegi surmaga lõppevaid mürgistusi või muid terviseprobleeme. Näib, et Euroopas ja ELi-välistes lähteriikides aja jooksul tehtud seadusandlikud kontrollid ja muud võetud regulatiivsed meetmed on aidanud kaasa mõne uimastitüübi uute derivaatide arvu vähenemisele, eriti nende, mis on konkreetselt sihikule võetud, nagu fentanüül. Siiski kerkib jätkuvalt esile muid aineid, mis on loodud selleks, et hoida kõrvale õigusaktides esitatud üldistest määratlustest, kusjuures Hiina ja India on jätkuvalt nende ainete või nende tootmiseks vajalike lähteainete olulised päritoluriigid.

Kanepitarvitajad võivad tahtmatult kokku puutuda sünteetiliste kannabinoididega

Avastatud üheksa uut kannabinoidi, millest neli on poolsünteetilised kannabinoidid, moodustasid ligikaudu kolmandiku uutest ainetest, millest teatati 2023. aastal esimest korda ELi varajase hoiatamise süsteemile (vt allpool jaotis „Teatatud uued psühhoaktiivsed ained“).

Uute ainete jätkuv esilekerkimine selles valdkonnas tekitab muret, et kanepitarvitajad võivad olla sünteetiliste kannabinoididega tahtmatu kokkupuute ohus. Võltsitud kanep võib välimuselt välja näha nagu looduslik kanep ja seda võidakse pahaaimamatutele tarvitajatele vääralt müüa kanepina. Seega on võimalik, et sellised seguained on laiemalt kättesaadavad, kuid jäävad tihti avastamata.

Sünteetilised kannabinoidid on sageli väga tugevatoimelised ained ja seguainetega kaasneb mürgistuse oht. Lisaprobleemiks on, et kanepit sisaldavad söödavad tooted (toiduained, sageli „maiustuste“ kujul, mis on tavaliselt kanepiekstraktiga immutatud) on alates 2021. aastast muutunud Euroopa ebaseaduslikul turul kättesaadavamaks. Lisaks riskidele, mida need tooted põhjustavad THC-sisalduse tõttu, ning võimalusele, et neid võidakse ekslikult pidada seaduslikeks kaubanduslikeks toodeteks, eelkõige laste poolt, tekitab muret asjaolu, et mõni neist toodetest sisaldab sünteetilisi kannabinoide. Alates 2019. aastast on vähemalt viis riiki teatanud sünteetilisi kannabinoide sisaldavate maiustuste (želatiinist „kummikommid“) avastamisest. Euroopa Liidus on registreeritud raskeid mürgistusjuhtumeid pärast sünteetiliste kannabinoididega immutatud maiustuste söömist.

Sünteetilised kannabinoidid esinevad mõnikord ka teiste uimastite proovides. Näiteks teatati 2023. aasta mais Pariisis (Prantsusmaa) ebatavalisest ja ootamatust mittefataalsete mürgistuste puhangust, mis hõlmas üle 20 inimese ja mille põhjuseks oli heroiini võltsimine sünteetiliste kannabinoididega. Umbes samal ajal, 2023. aasta aprillis, teatas Leedu sarnase võltsitud heroiiniproovi konfiskeerimisest.

HHC ja teiste poolsünteetiliste kannabinoidide terviseriskid ei ole endiselt selged

Esile on kerkinud uued regulatiivsed raskused ja probleemid kanepitoodete turustamise ja meelelahutuslike uimastite turu vahelise võimaliku seose tõttu. 2022. aastal hakkasid Euroopa uimastiturule esimest korda ilmuma poolsünteetilised kannabinoidid, mida ei kontrollita rahvusvaheliste uimastiõigusaktide alusel. Esimene oli HHC (heksahüdrokannabinool), mis tuvastati 2022. aasta mais ja millest 2023. aasta detsembriks olid teatanud 23 ELi liikmesriiki ja Norra. 2024. aasta märtsi seisuga oli HHC loetletud kontrollitava uimastina vähemalt 18 ELi liikmesriigis. Euroopa uimastiturul on tuvastatud veel viis poolsünteetilist kannabinoidi, HHC-atsetaat, heksahüdrokannabiforool, tetrahüdrokannabidiool, tetrahüdrokannabiforool ja heksahüdrokannabiheksool. On tõenäoline, et neid aineid toodetakse kannabidioolist, mis on ekstraheeritud vähese THC-sisaldusega kanepist. Esialgu veeti poolsünteetilisi kannabinoide ebaseaduslikult Ameerika Ühendriikidest. Siiski on nüüd märke, et neid toodetakse ka Euroopas. Internetis ja kauplustes turustatakse nn seadusliku kanepiasendajana tooteid, mille hulka kuuluvad HHCga pihustatud või kokkusegatud kanep, mis näeb välja ja lõhnab nagu kanep, samuti aurud ja söödavad tooted. HHC mõju inimestele ei ole piisavalt uuritud, kuid juhuslike tarvitajate aruannete andmed viitavad sellele, et see võib olla subjektiivselt sarnane kanepi mõjuga. Osa olemasolevatest toodetest on saadaval aga vormis, mis võib manustada suure annuse, mis tekitab küsimusi seoses võimaliku kahjuliku tervisemõjuga. Vaja on lisauuringuid nende ainete tarvitamise mõju kohta, eriti suuremates doosides. Praegu on usaldusväärsete seireandmete puudumise tõttu raske hinnata nende ainete kättesaadavust ja riske, mis on seotud nende ainete tarvitamisega.

Sünteetilised katinoonid muutuvad Euroopa stimulanditurul üha olulisemaks

Mõnes Euroopa piirkonnas on esile kerkinud sünteetilised katinoonid, mis on levinud selliste stimulantide nagu amfetamiini asendajatena.

2022. aastal konfiskeeriti Euroopas jätkuvalt suurtes kogustes katinoone, nt 3-CMC ja 3-MMC, mida veeti ebaseaduslikult peamiselt Indiast, mis näitab, et need uimastid mängivad praegu mõnes riigis olulist rolli. See annab põhjust muretsemiseks koos teabega, mis näitab, et katinoone toodetakse nüüd üha enam ka Euroopas. Katinoone müüakse ka koos muude uimastitega või muude uimastitena, mis võib suurendada kahju tekkimise ohtu. 2022. ja 2023. aastal märgiti ELi varajase hoiatamise süsteemis rohkem teateid sünteetiliste katinoonide kohta, mida müüakse vääralt MDMAna või kasutatakse MDMA võltsimiseks.

Nitaseenid: uus ja kasvav terviseoht

Et uued sünteetilised opioidid on sageli väga tugevatoimelised, piisab väikesest kogusest suure arvu tavaannuste tootmiseks, mis võib põhjustada suuremat eluohtliku mürgistuse riski. Põhja-Ameerikas on sünteetiline opioid fentanüül peamine rahvatervise hädaolukorra põhjustaja, mida iseloomustab suur suremus. Kuigi need uimastid ei ole olnud Euroopa uimastiprobleemide hulgas seni olulisel kohal, tuntakse nüüd muret, et riskid selles valdkonnas suurenevad. Uusi sünteetilisi opioide on seostatud uimastitest põhjustatud surmajuhtumitega Euroopas ning Eesti, Läti ja Leedu viimased aruanded näitavad, et need ained moodustavad praegu neis riikides olulise osa üleannustamisest tingitud surmajuhtumitest. 2022. aastal seostati Euroopas fentanüüli ja fentanüüli derivaatidega vähemalt 163 surmajuhtumit. Paljud neist olid seotud meditsiinilisest kasutusest kõrvalesuunatud fentanüüliga, mitte ebaseaduslikul uimastiturul toodetud fentanüüliga.

2023. aastal teatati ELi varajase hoiatamise süsteemile ametlikult seitsmest uuest sünteetilisest opioidist, millest kuus kuuluvad väga tugeva toimega bensimidasooli (nitaseen) opioidide rühma. See on suurim arv nitaseeni opioide, millest on teatatud ühe aasta jooksul. Alates 2019. aastast on vähemalt 20 ELi riiki teatanud nitaseeni olemasolust. Nitaseeni opioidid kerkisid esile pärast nii tootjariikides kui ka mujal ohjemeetmete rakendamist, et vähendada fentanüüli derivaatide kättesaadavust. Esialgsed andmed 2023. aastast näitavad, et nitaseenidega seotud surmajuhtumite arv on Eestis ja Lätis suurenenud. Lisaks teatati Iirimaal ja Prantsusmaal eksitavalt heroiinina müüdud nitaseenide tarvitamisest põhjustatud mürgistusjuhtumite lokaalsetest puhangutest.

Samuti on teateid, mis viitavad nitaseeni opioide sisaldavate võltsravimite avastamise suurenemisele. Nitaseenide ilmumisega on kaasnenud ka muu areng turul, kus uusi sünteetilisi opioide on leitud kombinatsioonis teiste ainetega. Nende hulka kuuluvad 2021. aastal esilekerkinud „tranq-dope“, milles sünteetilised opioidid segatakse loomse rahustava ja valuvaigistava ksülasiiniga, ja 2022. aastal esilekerkinud „benso-dope“, milles uued sünteetilised opioidid segatakse uute bensodiasepiinidega (nt bromasolaamiga).

Euroopa opioiditurgu võib mõjutada ka mujal toimuv areng. Sellega seoses väärib erilist tähelepanu oopiumimooni kasvatuse hiljutine keelustamine Afganistanis, mis näib olevat viinud oopiumitootmise järsu vähenemiseni. Kuigi on veel liiga vara öelda, võib see vähendada heroiini tarnimist Euroopasse. Kui see peaks juhtuma, tekitab muret, et heroiini asendusuimastiteks võivad saada uued sünteetilised opioidid, mis võib suurendada opioidide kasutamisega seotud riske.

Üldisemalt nõuab väga tugevatoimeliste sünteetiliste opioidide esilekerkimine, et me vaataksime üle, kas praegused lähenemisviisid, mida kasutatakse opioidiprobleemide ennetamiseks, lahendamiseks ja nende kahju vähendamiseks, on endiselt eesmärgipärased. Näiteks on tehtud ettepanek, et opioidantagonisti naloksooni pakkumise lähenemisviisid tuleb läbi vaadata, sest ravimudeleid võib olla vaja kohandada, et abistada tõhusamalt neid, kes on tarvitanud uusi sünteetilisi opioide või segusid, mis sisaldavad uusi sünteetilisi opioide ja muid aineid.

Põhiandmed ja suundumused

Teatatud uued psühhoaktiivsed ained

• 2023. aasta lõpus jälgis EMCDDA üle 950 uue psühhoaktiivse aine, millest 26st teatati esimest korda Euroopas 2023. aastal (joonis 7.1 ja tabel 7.1).
• 2022. aastal avastati konfiskeerimiste käigus ligikaudu 400 uut psühhoaktiivset ainet (joonis 7.2).
• 2023. aastal sai ELi varajase hoiatamise süsteem teateid üheksast uuest kannabinoidist, mis tõstis jälgitavate ainete koguarvu 254ni.
• Alates 2009. aastast on Euroopa uimastiturul tuvastatud kokku 81 uut opioidi, kusjuures seitsmest uuest ainest teatati 2023. aastal (üks 2022. aastal, kuus 2021. aastal), millest kuus olid väga tugevatoimelised nitaseeni opioidid, mis võivad mõnel juhul olla sadu kordi tugevamad kui heroiin. Praeguseks on Euroopas tuvastatud 16 nitaseeni (joonis 7.3).

Uute psühhoaktiivsete ainete konfiskeerimine

• 2022. aastal teatasid 24 riiki, et nad konfiskeerisid taimse materjalina 281 kilogrammi (2021. aastal 385 kilogrammi) sünteetilisi kannabinoide. Vähese THC-sisaldusega taimse kanepi tooted moodustasid neist konfiskeeritud materjalidest umbes 30%, st 76 kilogrammi (242 kilogrammi 2021. aastal), millest teatasid kümme riiki. Proovidest teatati kui kanepist või marihuaanast või et need sisaldasid THCd, CBDd või CBGd.
• 2021. aastal Euroopa Liidus, Norras ja Türgis teatatud uue psühhoaktiivse aine 38 860 konfiskeerimisest toimus peaaegu 26 390 konfiskeerimist ELi liikmesriikides, mis moodustas 30,7 tonni konfiskeeritud 31,8 tonnist (joonis 7.4). Kasvu põhjustas väike arv katinoonide (3-CMC, 3-MMC, 2-MMC) ja ketamiini suuri konfiskeerimisi (joonis 7.5). Lisaks konfiskeeriti 1472 liitrit uusi psühhoaktiivseid aineid sisaldavaid vedelikke, peamiselt GBL (1115 liitrit) ja HHC (96 liitrit).
• 2022. aastal moodustasid vaid viis ainet üle 90% ELi riikides konfiskeeritud uute psühhoaktiivsete ainete kogusest: neli katinooni (3-CMC, 3-MMC, 2-MMC ja N-etüülnorpentedroon, kokku 24,8 tonni) ja ketamiin (2,8 tonni, võrreldes 0,87 tonniga 2021. aastal) (joonis 7.5).
• 2022. aastal teatati ELi varajase hoiatamise süsteemile uute opioidide 749 konfiskeerimisest, millest 40% sisaldas karfentaniili ja 22% tramadooli. Kokku konfiskeeriti 16,6 kilogrammi materjali, millest 50% (8,2 kilogrammi) sisaldas karfentaniili ja 31% (5,2 kilogrammi) tramadooli. Enamik konfiskeerimisi toimus Põhja-Euroopas: Eesti, Läti, Leedu, Rootsi ja Soome teatasid 87% konfiskeerimistest ja 67% (11,1 kg) konfiskeeritud kogustest.

Uute psühhoaktiivsete ainete tarvitamise levimus

• Riikide hinnangud uute psühhoaktiivsete ainete (v.a ketamiini ja GHB) viimase aasta tarvitamise kohta noorte täiskasvanute (15–34aastased) seas ulatuvad 0,1%st Lätis ja Norras kuni 5,1%ni Rumeenias. 15–16aastaste kooliõpilaste seas oli viimase, 2019. aasta Euroopa uuringu (vt ESPAD) kohaselt elu jooksul uusi psühhoaktiivseid aineid tarvitanud hinnanguliselt 0,9–6,6%, sünteetilisi kannabinoide 1,1–5,2% ja sünteetilisi katinoone 0,2–2,5%.

Lühendid

Lähteandmed

Näita lähtetabeleid